European Union External Action
Euroopa rahutagamisrahastu on kavandatav uus 10,5 miljardi euro suurune eelarveväline vahend seitsmeaastaseks, järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga (2021–2027) kattuvaks ajavahemikuks. See rahastu võimaldab rahastada kõiki ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) valdkonna välistegevuse meetmeid, millel on sõjaline või kaitsepoliitiline tähendus.
Euroopa rahutagamisrahastu ettepanekuga laiendataks ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames läbiviidavate sõjaliste missioonide ja operatsioonide ühiste kulude ulatust, et toetada partnerite sõjalisi rahutagamisoperatsioone ülemaailmsel tasandil ning laiendada sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega tegevusi (nt sõjaliste osalejate suutlikkuse suurendamine), mida on võimalik teostada ÜVJP raames.
Vastavalt aluslepingule (ELi lepingu artikli 41 lõige 2) ei kaeta liidu eelarvevahenditest sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega kulusid. Seni on liidu ÜJKP sõjaliste missioonide ja operatsioonide rahastamine toimunud üksnes Athena mehhanismi kaudu ning partnerite juhitavate sõjaliste rahutagamisoperatsioonide toetamine on piirdunud Aafrika juhitud operatsioonidega, mida rahastatakse Aafrika rahutagamisrahastu kaudu.
Euroopa rahutagamisrahastu pakub neile piiratud vahenditele täiendust. Euroopa rahutagamisrahastust kaetakse ELi sõjaliste operatsioonide ja missioonide ühised kulud ning see võimaldab toetada partnereid ülemaailmsel tasandil. Euroopa rahutagamisrahastu kaudu saab rahastada sõjaliste osalejate suutlikkuse suurendamist ning tagada väljaõppe, varustuse ja taristu. See kombinatsioon võimaldab ELil suurendada oma partnerite suutlikkust ise kriisidele reageerida, konflikte ära hoida ja stabiilsust tagada.
10,5 miljardi euro suurune ja seitsmeaastaseks mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks loodav Euroopa rahutagamisrahastu tagab, et ELi vahendid on alati kättesaadavad, võimaldades kriisidele kiiresti reageerida ja anda muud kiireloomulist abi. Mehhanismi eesmärk on seega täita olemasolevad lüngad ELi vahendites, et EL suudaks teha rohkem ja tegutseda kiiremini. Nii suurendab Euroopa rahutagamisrahastu rahu ja julgeoleku tagamisega seotud ELi üldise välistegevuse mõju, tõhusust ja jätkusuutlikkust.
Ettepaneku luua Euroopa rahutagamisrahastu on teinud kõrge esindaja komisjoni toetusel. Rahastu loomine toimuks nõukogu otsusega (ÜVJP). Selline võimalus on sätestatud ELi lepingu artikli 30 lõikes 1.
Seda hakatakse rahastama ELi liikmesriikide sissemaksetest, mis arvutatakse kogurahvatulul põhineva jaotuspõhimõtte alusel.
Euroopa rahutagamisrahastule järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga kattuvaks seitsmeaastaseks perioodiks kavandatud 10,5 miljardi euro suurune ülemmäär võtab arvesse ELi ümbritsevast probleemsest väliskeskkonnast tulenevaid oluliselt suurenenud vajadusi.
Euroopa rahutagamisrahastu toetub Aafrika rahutagamisrahastule ja Athena mehhanismile ning sellest antavat toetust kaetakse praegu osaliselt nendest rahastamisvahenditest[1]. Euroopa rahutagamisrahastust rahastataks seega jätkuvalt Aafrika juhitud rahutagamisoperatsioone, näiteks AMISOMi ja G5 Saheli ühendvägesid, ning samal ajal kaetaks sellest ÜJKP sõjaliste operatsioonide ja missioonide ühised kulud, mida praegu rahastatakse Athena mehhanismi kaudu.
Euroopa rahutagamisrahastu on eelarveväline vahend niisuguste kulude katmiseks, mida ei saa katta ELi eelarvest. Mitmeaastase finantsraamistiku muud kaitsepoliitikaga seotud vahendid (näiteks Euroopa Kaitsefond) aitavad arendada liikmesriikide kaitsevõimet ning seeläbi parandada nende üldist suutlikkust.
Kuna see on ÜVJP vahend, vastutab selle rakendamise eest kõrge esindaja, keda aitab Euroopa välisteenistus. Rahastu finantsjuhtimisel aitab kõrget esindajat komisjoni välispoliitika vahendite talitus.
Igapäevaselt hakkab Euroopa rahutagamisrahastut juhtima, eelkõige selle eelarvet ja raamatupidamist haldama komitee, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mida juhib kõrge esindaja esindaja.
Euroopa rahutagamisrahastu lihtsustaks ja ühtlustaks seniseid erinevaid rahastamisvõimalusi. Otsused sellest rahastust rahastatavate tegevuste kohta teeb nõukogu või poliitika- ja julgeolekukomitee ühehäälselt kõrge esindaja ettepanekute alusel.
Kõigi Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tegevuste puhul järgitakse täielikult rahvusvahelisest õigusest, eelkõige inimõigustest ja rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevaid kohustusi. Vajaduse korral luuakse järelevalvemehhanismid.
Mõtte liikmesriikide poolt ühiselt rahastatavast ja juhitavast uuest Euroopa rahutagamisrahastust esitas kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Federica Mogherini 2017. aasta detsembris toimunud üritusel „Building on vision, forward to action: delivering on EU security and defence“ („Visioonist tegudeni: ELi julgeoleku ja kaitse tagamine“) peetud kõnes. Uus rahastu võimaldaks ELil oma partnereid paremini toetada ühiste julgeolekuprobleemidega tegelemisel, kas siis toetades nende rahuvalveoperatsioone või aidates suurendada nende relvajõudude võimet tagada oma riigi territooriumil rahu ja julgeolek, samuti ÜJKP sõjaliste missioonide ja operatsioonide kaudu.
Sellele tugineb Euroopa Komisjoni 14. veebruari teatis „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat““, milles märgitakse, et „eraldi rahastamismehhanism, mille suurus ajavahemikul 2021–2027 oleks ümmarguselt 10 miljardit eurot, suurendaks oluliselt ELi suutlikkust toetada rahaliselt kaitsepoliitilise tähendusega operatsioone. See võrduks käesoleval perioodil kuni 3,5 miljardi euroga.“[2]
Lisateave
Pressiteade: ELi tulevane eelarve
Teabeleht: Euroopa rahutagamisrahastu
[1] Aafrika rahutagamisrahastut rahastatakse praegu eelarvevälisest Euroopa Arengufondist. Athena mehhanism on samuti eelarveväline rahastamisvõimalus, mille nõukogu lõi ÜJKP sõjaliste operatsioonide ühiste kulude rahastamise eesmärgil.
[2] Tuleb märkida, et nimetatud 3,5 miljardi euro suurune summa on tuletatud Aafrika rahutagamisrahastule ja Athena mehhanismile tehtud maksimaalsete iga-aastaste kulutuste põhjal viimaste aastate lõikes, mitte iga-aastaste keskmiste kulude põhjal, mis on väiksemad.