Visioonist tegudeni: kolm aastat Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia rakendamist – pilk tulevikku

14.06.2019

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Federica Mogherini tutvustas Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia rakendamise kolmandat eduaruannet „Kolm aastat Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia rakendamist – pilk tulevikku“, mida arutatakse ELi välis- ja kaitseministritega 17. juunil 2019 Luxembourgis toimuval välisasjade nõukogu kohtumisel. Aruanne käsitleb edusamme, mis on tehtud viimase kolme aasta jooksul pärast üldise strateegia tutvustamist 2016. aasta juunis viies prioriteetses valdkonnas: liidu julgeolek, riikide ja sotsiaalne vastupanuvõime meie ida- ja lõunanaabruses, konfliktide ja kriiside lahendamiseks kasutatav integreeritud lähenemisviis, piirkondlik koostöö ning üldjuhtimine 21. sajandil. Aruandes tehakse ka ettepanekud tulevikus võetavate võimalike meetmete kohta.

Kõrge esindaja Federica Mogherini eessõna Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia rakendamise aruandele: „Me ei pidanud üldist strateegiat sugugi teoreetiliseks dokumendiks. Selle eesmärk oli algusest peale suunata meie tegevust ja oleme pärast strateegia koostamist tõepoolest sellest lähtunud. Kolme aasta eest kirjeldasime maailma keeruka ja vaidlusterohkena: nägime vajadust muuta Euroopa tugevamaks ja ohutumaks, tundsime vastutust Euroopa kodanike ja oma partnerite ees ning mõistsime, et kasutame ainult väikest osa oma ühisest potentsiaalist.

Maailm ei ole praegu paremas seisus kui kolm aastat tagasi. Kuid Euroopast võetakse maailmas üha rohkem eeskuju. Seda tehakse, kuna oleme pööranud tähelepanu meie liidu kasutamata potentsiaalile – eelkõige julgeolekule ja kaitseküsimustele. Aruandes kirjeldatakse, mida me oleme nende kolme aasta jooksul teinud. Sellest nähtub, et oleme täitnud mitmed üldise strateegia lubadused ja et teatavatel juhtudel oleme saavutanud isegi loodetust rohkem. Oleme teinud esimesed sammud Euroopa Liidu julgeoleku ja kaitse valdkonnas. Liikmesriigid investeerivad nüüd ühistesse tööstus- ja teadusprojektidesse, et töötada välja täielik kaitsevõimekus, mida vajame oma ühise julgeoleku tagamiseks. Meie rahvusvahelistel missioonidel on paremad juhtimisstruktuurid ja oleme võtnud kohustuse investeerida rohkem tsiviiltegevusse. Teeme enneolematult palju koostööd oma partneritega, kelleks on nii ÜRO rahuvalvajad kui ka NATO, nii Aafrika rahuoperatsioonidel osalejad kui ka ASEAN. Meie partnerid teavad, et Euroopa tugevus ei seisne ainult meie pehmes jõus.

Ent see ei ole ainus põhjus, miks meist kõikjal maailmas üha rohkem eeskuju võetakse. Ajal, kui ÜRO ja isegi reeglitel põhineva ülemaailmse juhtimise kontseptsioon on sattunud üha tugevama surve alla, oleme teinud enneolematuid investeeringuid mitmepoolsusesse. Oleme suurendanud oma rahalist panust ÜRO süsteemi, näiteks päästes Palestiina pagulaste ÜRO ameti finantskriisist, toetanud ÜRO peasekretäri reformikava ja teinud tööd Iraani tuumaleppe säilitamise nimel. Kuid see ei ole kõik. Oleme alati proovinud luua õige mitmepoolse raamistiku, mille abil oleks võimalik lahendada kõik maailma kriisid, kuna see on ainus viis tänapäeva probleemidele jätkusuutlike lahenduste leidmiseks. Oleme alati andnud oma täieliku toetuse mitmepoolsusele, proovides tuua asjaomaseid piirkondlikke ja ülemaailmseid jõude läbirääkimislaua taha. Sellest põhimõttest lähtudes on korraldatud Brüsselis toimuvad konverentsid Süüria teemal, loodud rahvusvaheline Venezuela kontaktrühm ja Liibüa nelik ning aset leidnud Afganistani teemalised piirkondlikud kohtumised. Tunneme, et peame tegema koostööd ja andma oma osa.

See põhimõte kehtib ELi lähiümbruses, eeskätt Balkani riikides, kus võime oma osalemisega avaldada ääretult suurt ja enneolematult positiivset mõju. Kuid see kehtib ka ülejäänud maailmas. Euroopa Liidust on saanud üha olulisem partner kõikjal maailmas rahu ja julgeoleku tagamisel.

Üldises strateegias on esitatud meie visioon Euroopa kohast maailmas, kuid selles toetati ka liidu välistegevuse suuremat sidusust, mis on veelgi olulisem. Toetasime vajadust teha rohkem koostööd, mitte ainult sidusama liidu loomiseks vaid eelkõige meie meetmete tõhususe ja sihipärasuse suurendamiseks. Nende aastate jooksul oleme viinud oma arengu- ja julgeolekupoliitika paremini kooskõlla. Enam ei ole võimalik eirata seost liidusiseste ja -väliste sündmuste vahel ning me oleme oma poliitikat sellest lähtuvalt muutnud. Oleme töötanud välja arukamad finantsinstrumendid, näiteks usaldusfondid, ja ELi liikmesriigid teevad ÜRO Julgeolekunõukogus koostööd viisil, mida oleks kolm aastat tagasi võimatuks peetud.

Üldine strateegia on näidanud meile kõigile suunda neil keerukatel aegadel. Strateegia oli kahe aasta jooksul peetud ELi institutsioonide ja liikmesriikide, aga ka kodanikuühiskonna ja haritlaste ühiste arutelude tulemus. Selle protsessi vältel jõuti uuele üksmeelele meie liidu vajadustes, puudustes ja edasises tegutsemisviisis.

Edusammud on olnud võimalikud ainult tänu tugevale ühisele poliitilisele tahtele edasi liikuda.Kõik meie saavutatu võib aga osutuda ajutiseks, kui see poliitiline tahe tulevikus kaob. Tulemusi tuleb kindlustada ja uusi loodud võimalusi tuleb põhjalikumalt uurida. Selles aruandes tuuakse esile saavutused ja vajakajäämised ning soovitatakse võimalusi tulevaseks tegevuseks.

Üldise strateegiaga oleme valinud suuna tugevama Euroopa loomisele. Seda valikut tuleb iga päev ja igal sammul kinnitada.“

- Federica Mogherini  Klõpsake, et suurendada ja lugeda aruannet:


Vaata ka