Delegation of the European Union to Jamaica, Belize, Turks and Caicos Islands, Bahamas and the Cayman Islands

ELi rahvusvaheline roll

25/11/2019 - 15:29
Overview

Euroopa Liidul on oluline roll diplomaatias, inimõiguste edendamises, kaubanduses, arengu- ja humanitaarabis ning koostöös mitmepoolsete organisatsioonidega.

Euroopa Liidul on oluline roll diplomaatias, inimõiguste edendamises, kaubanduses, arengu- ja humanitaarabis ning koostöös mitmepoolsete organisatsioonidega. Euroopa välisteenistuse ülesanne on püüda ühtlustada ja koordineerida Euroopa Liidu rahvusvahelist rolli.

Lissaboni lepingus on selgelt sätestatud, millest peaks Euroopa Liit rahvusvahelisel tasandil lähtuma.

„Liidu tegevus rahvusvahelisel areenil tugineb põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine, arendamine ja laienemine ning mida liit soovib edendada ka ülejäänud maailmas: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine.“

Allpool on esitatud mõned näited rollidest, mida EL täidab väljaspool oma piire.

Rahvusvahelisel tasandil on EL juhtinud ja toetanud rahukõnelusi kogu maailmas, et hõlbustada lahenduste leidmist ülemaailmsetele konfliktidele. Järgnevalt on toodud mõned näited.

Pärast aastatepikkuseid ELi juhtimisel tehtud diplomaatilisi jõupingutusi jõuti 2015. aasta juulis ajaloolisele rahvusvahelisele kokkuleppele Iraani tuumaprogrammi suhtes. EL koos Ameerika Ühendriikide, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa ja Ühendkuningriigiga vahendas kokkuleppe sõlmimist. Iraan lubas, et ta mingil juhul ei püüa saada, ei arenda ega omanda tuumarelvi. Selle leppe rakendamise üle järelevalvet tegevat komiteed juhib nüüd EL.

Colombias toetab EL valitsuse ja FARCi liikumise vahelisi rahukõnelusi, et lõpetada aastakümneid kestnud kodusõda, nimetades ametisse rahusaadiku – endise Iirimaa välisministri Eamon Gilmore’i.

Malis on EL aidanud riigil väljuda sügavast poliitilisest kriisist, osaledes 2015. aasta juunis allkirjastatud Mali rahulepingu vahendamises. EL toetab ka Mali relvajõudude väljaõpet terrorismivastaseks võitluseks ja annab olulist arenguabi. See on näide ELi terviklikust lähenemisviisist, mille puhul EL kasutab kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid – diplomaatilisi, julgeoleku-, finants- ja arengukoostöövahendeid.

EL on oma poliitilise, praktilise ja majandusliku toetuse kaudu etendanud olulist rolli rahu tagamisel Lääne-Balkani riikides alates Jugoslaavia sõdadest. Üks näide on Euroopa Liidu vahendatud dialoog Serbia ja Kosovo vahel, mis viis 2013. aasta aprillis märgilise tähtsusega kokkuleppeni, mida praegu rakendatakse ELi toetusel.

Euroopa Liidust idas ja lõunas asub mitu riiki, kus on toimunud või toimuvad praegugi dramaatilised poliitilised muutused. Euroopa naabruspoliitika eesmärk on säilitada tugevad ja sõbralikud suhted Euroopa Liidu piiridel asuvate riikidega, et toetada nende täieulatuslikule demokraatiale üleminekut. Demokraatia, hea valitsemistava ja inimõiguste edendamine, samal ajal kaubandussuhete ja paljudes poliitikavaldkondades, sealhulgas rände- ja viisaküsimustes tehtav koostöö on osa poliitika eesmärkidest.

EL on suurim arenguabi andja. EL ja selle liikmesriigid annavad koos üle poole kogu maailma ametlikust arenguabist. See panus mõjutab oluliselt miljonite inimeste elatustaset kogu maailmas. Seda arvesse võttes on EL olnud 2015. aastal kokku lepitud uute ÜRO kestliku arengu eesmärkide peamine toetaja ja on pühendunud nende täitmisele.

EL on seadnud inimõigused oma välissuhete keskmesse ning väljendab seda fookust kolmandate riikidega peetavates poliitilistes dialoogides, arengupoliitikas ja abi andmisel ning osalemisel mitmepoolsetel foorumitel, näiteks ÜROs. ELil on ka inimõigustealased poliitilised suunised, mis hõlmavad selliseid valdkondi nagu surmanuhtlus, piinamine ning sõnavabadus internetis ja väljaspool seda. Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend aitab suurendada inimõiguste ja põhivabaduste austamist riikides ja piirkondades, kus need on kõige suuremas ohus. Hääleõigus on inimõigus. Valimiste vaatlemine on ELi väga oluline tegevus, mille eesmärk on edendada kogu maailmas demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet.

EL teeb mitmes küsimuses tihedat koostööd ÜROga. ELi usk mitmepoolsusesse näitab pühendumist reeglite/normide järgimisele rahvusvahelistes suhetes. ELi suhted Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga on sõnaselgelt sätestatud Lissaboni lepingus.

Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames viib EL ellu tsiviil- ja sõjalisi missioone kogu maailmas. Need missioonid täidavad mitmesuguseid ülesandeid alates piiride haldamisest kuni kohaliku politsei väljaõpetamiseni. Näiteks Somaalia ranniku lähedal toimuv ELi mereväeoperatsioon Atalanta võitleb piraatluse vastu ja kaitseb Maailma Toiduprogrammi humanitaarabisaadetisi. Vahemere piirkonnas on EL käivitanud operatsiooni Sophia, mis on osa ELi laiematest jõupingutustest lõhkuda inimsmugeldamise ja -kaubitsemise võrgustike ärimudel Vahemere lõunapiirkonna keskosas ning vältida edasisi inimohvreid merel.

EL ja selle liikmesriigid on endiselt maailma suurimad humanitaarabi andjad. Nad pakuvad elupäästvat abi katastroofide ohvritele, pagulastele ja teistele hädasolijatele. Humanitaarabi antakse haavatavuse kriteeriumide ja vajaduste hindamise alusel. Seda tööd koordineerib komisjoni Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat (ECHO).

Euroopa Liit reageerib koordineeritult igat liiki rahvusvahelistele hädaolukordadele, nagu hiljutine maavärin Ecuadoris või Süüria sõja eest põgenevad pagulased, kusjuures EL on olnud suurim Süüria konflikti ohvritele humanitaarabi andja. Selliste hädaolukordade puhul on tal võimalik koondada ELi hädaabivahendid, nimelt humanitaarabi ja kodanikukaitse. 2015. aastal andis EL toitu, peavarju, kaitset, arstiabi ning puhast vett enam kui 120 miljonile loodusõnnetuste või konfliktide tõttu kannatada saanud inimesele üle 80st riigist.

EL on olnud kliimamuutuste vastu võitlemiseks tehtavates rahvusvahelistes jõupingutustes esirinnas ning tal oli oluline roll 2015. aasta detsembris Pariisi kliimakonverentsil (COP21) vastu võetud esimese ülemaailmse õiguslikult siduva kliimakokkuleppe saavutamisel. EL kaasab strateegilisi partnerriike dialoogi ja koostöösse, et tagada Pariisis võetud kohustuste ambitsioonikad järelmeetmed. Lisaks annavad EL ja liikmesriigid koos suurima panuse arengumaade kliimameetmete rahastamisse.

Euroopa Liit on maailma suurim kaubandusblokk. Kaubanduspoliitikat viiakse ellu ühiselt, mis tähendab, et rahvusvaheliste kaubanduslepingute üle peab läbirääkimisi ja need allkirjasta EL, mitte iga liikmesriik eraldi. See võimaldab ELil rääkida rahvusvaheliste partneritega ühel häälel, kui ta edendab vaba ja õiglasemat rahvusvahelist kaubandussüsteemi.

Alates 1957. aastast, mil ELi eelkäija ühendas kuut riiki, on EL märkimisväärselt laienenud, kusjuures suurim kasv toimus pärast kommunismi kokkuvarisemist Kesk- ja Ida-Euroopas. ELi liikmesuse atraktiivsus ning sellega kaasnev poliitiline ja majanduslik stabiilsus on pannud paljud riigid ühinemise poole püüdlema, kuid nad peavad kõigepealt läbima ELi liikmesuse ranged testid, sealhulgas demokraatia ja õigusriigi valdkonnas.

Editorial Sections: