Kõrge esindaja / asepresident

Alates 1. detsembrist 2019 on ELi kõrge esindaja / asepresident Hispaaniast pärit Josep Borrell Fontelles. ELi peadiplomaadina on Borelli ülesanne kujundada ja viia ellu ELi välis- ja julgeolekupoliitikat, mida tuntakse ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikana (ÜJKP).

Lisateave kõrge esindaja igapäevase töö kohta.

Alates Lissaboni lepingu jõustumisest on kõrge esindaja ka Euroopa Komisjoni asepresident. Kuna Euroopa Komisjonil on olulised rahvusvahelised kohustused näiteks kaubanduse, arengu, naabruspoliitika ja humanitaarabi valdkonnas, võimaldab see tagada ELi välispoliitika suurema koordineerituse ja sidususe.

Neid rolle kombineerides püütakse tagada ELi tegevuste järjepidevus ja sidusus maailmas ning vältida nende omavahelist vastuolu ja kattumist.

Kõrge esindaja juhib ELi diplomaatilist korpust – Euroopa välisteenistust.

Mida liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident teeb?

Tema roll on mitmetahuline. See hõlmab järgmist:

välispoliitika ja julgeolekupoliitika üldine juhtimine ELi nimel;
Euroopa Komisjoni asepresidendina ELi välispoliitika vahendite – arenguabi, kaubanduse, naaruspoliitika, humanitaarabi ja kriisidele reageerimise – koordineerimine;
konsensuse saavutamine ELi liikmesriikide ja nende vastavate prioriteetide vahel, sealhulgas ELi välisministrite, kaitseministrite, kaubandus- ja arenguministrite igakuiste kohtumiste juhatamise kaudu;
osalemine ELi juhtide korrapärastel kohtumistel Euroopa Ülemkogus;
Euroopa Parlamendis välispoliitika ja julgeoleku küsimustes toimuvatel aruteludel sõnavõtmine;
ELi esindamine rahvusvahelistel kohtumistel, näiteks ÜROs;
Euroopa Kaitseagentuuri ja Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudi juhtimine.

Kes nimetab ametisse kõrge esindaja / asepresidendi?

Euroopa Ülemkogu, kuhu kuuluvad kõigi ELi liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid, nimetab kõrge esindaja / komisjoni asepresidendi ametisse kvalifitseeritud häälteenamusega.
Komisjoni president peab olema otsusega nõus.
Kõrge esindaja on ka Euroopa Komisjoni asepresident. Euroopa Komisjoni liikmed peavad enne ametisse astumist saama Euroopa Parlamendi heakskiidu.
Volinikud nimetatakse ametisse viieaastaseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada ja mis langeb kokku Euroopa Komisjoni viieaastase ametiajaga.

Ajalugu

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja roll loodi 1999. aastal jõustunud Amsterdami lepinguga. Kümme aastat hiljem Lissaboni lepinguga seda rolli laiendati, lisades olulisi uusi kohustusi. Sellest ajast alates on kasutusel nimetus „liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja“ ning ametikoht hõlmab ka komisjoni asepresidendi rolli.

Lissaboni lepingu jõustumise päeval – 1. detsembril 2009 – võeti ametlikult kasutusele kõrge esindaja / asepresidendi laiendatud ametikoht ning esimene sellel ametikohal olev isik – Catherine Ashton – alustas oma ametiaega.

Endised kõrged esindajad

Federica Mogherini

2014–2019: liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident
Itaaliast pärit Federica Mogherini oli teine ametisse nimetatud kõrge esindaja / komisjoni asepresident.

Catherine Ashton

2009–2014: liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident
See roll loodi Lissaboni lepinguga ja Ühendkuningriigist pärit Catherine Ashton oli esimene uue lepingu kohaselt ametisse nimetatav kõrge esindaja / komisjoni asepresident.

Javier Solana
1999–2009: ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana tegutsev Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.
See roll loodi Amsterdami lepinguga ning Euroopa Ülemkogu nimetas sellele ametikohale Hispaaniast pärit Javier Solana.

Sign-up