EL ja inimõigused © EL
Euroopa Liidu käsitluses on inimõigused üleüldised ja jagamatud. EL edendab ja kaitseb inimõigusi aktiivselt nii ELi piires kui ka suhete loomisel ELi mittekuuluvate riikidega.
Inimõigused, demokraatia ja õigusriik on Euroopa Liidu põhiväärtused. Inimõigustel oli koht juba asutamislepingus ning need said tugevama aluse, kui EL võttis 2000. aastal vastu põhiõiguste harta. Inimõiguste olulisus suurenes veelgi siis, kui see harta sai 2009. aastal Lissaboni lepingu jõustumisel õiguslikult siduvaks.
ELiga ühineda soovivad riigid peavad inimõigusi austama. Ka kõik kolmandate riikidega sõlmitud kaubandus- ja koostöölepingud sisaldavad klauslit, milles sätestatakse, et inimõigused on pooltevahelises suhtluses olulisel kohal.
Inimõiguste alane Euroopa Liidu poliitika tegeleb kodanikuõiguste ning poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õigustega. Samuti püütakse selle poliitika raames edendada naiste ja laste õigusi ning vähemuste ja ümberasustatud isikute õigusi.
Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi raames toetatakse ajavahemikus 2007–2013 valitsusväliseid organisatsioone 1,1 miljardi euroga. Konkreetselt toetatakse just selliseid organisatsioone, kes edendavad inimõigusi, demokraatiat ning õigusriiki; võitlevad surmanuhtluse vastu; piinamise vastu; ning rassismi ja muude diskrimineerimisvormide vastu.