Kriisiohjamine

Alates oma loomisest on Euroopa Ühendus / Euroopa Liit olnud kaasatud kõigisse kriisitsükli etappidesse, alustades ennetusstrateegiatest ning lõpetades kriisijärgsete taastamis- ja ülesehitustöödega. Riigipõhiste programmide ning erivahendite (nt stabiliseerimisvahendi) kaudu haldab ta märkimisväärseid ressursse, mis on eraldatud poliitilises kriisis olevatele riikidele.

Komisjon pöörab suurt tähelepanu ühtsele ELi lähenemisviisile kriisiolukordades, tehes kindlaks, et Euroopa Komisjoni vahendid ja ÜJKP meetmed oleksid teineteist täiendavad. Töösse on tihedalt kaasatud nii kohalikud delegatsioonid kui ka kohalikud partnerid.

Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonid on läbi viidud endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, Kosovos, Bosina ja Hertsegoviinas, okupeeritud Palestiina aladel, Guinea-Bissaus, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Sudaanis/Darfuris, Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis, Somaalias, Afganistanis, Moldovas ja Ukrainas, Iraagis, Gruusias ning Indoneesias Acehi provintsis.

Kõnealuste missioonidega on peamiselt toetatud politsei-, õigus- ja tollireforme ning suutlikkuse arendamist. Missioonid hõlbustavad kokkuleppele jõudmist ja sõjategevuse lõpetamist ning tagavad kokkulepete järgimise. Missioonid on olulised, sest nendega tagatakse tsiviilisikute, pagulaste, humanitaartöötajate ja ÜRO töötajate julgeolek. Lisaks sellele võivad ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonid abiks olla konkreetsetes valdkondades, nagu vajaduse korral piirivalves või isegi piraatluse vastases võitluses.